Luule
Luule tematiseerib
iseennast.
· Vahetu, lihtne kõnesituatsioon, kõneleja lähedus autorile.
· Lugejat kõnetatakse vahetult, toimub otsene kirjanduslik kommunikatsioon. Sellest
tulenevalt esineb rohkesti isikulisi asesõnu (eriti ainsuse 1. ja 2. isik ).
· Eriti tihe, leitmotiivide (korduste) ja sihipäraste variatsioonidega keelekasutus,
keelelised pildid on väga tähtsad.
· Tekst on lauldav, muusikalähedane
(vrd nt Burdorf, Dieter: Einführung in die Gedichtanalyse Stuttgart: Metzler 1997. lk 21)
· Luuletused on võrreldes jutustavate tekstidega sageli lühikesed.
· Reeglina traditsioonilises luules esinevad pigem mitte-narratiivset tüüpi vormid.
· Traditsioonilses luules subjekt, kes kas vahetult (minavormis) või kaudselt (3. isikus)
väljendab ennast.
· Lüüriline mina ei ole tegelane, pigem absoluutne subjektiivsus
Strukturalist Roman Jakobson
annaabi.ee 
