Barokiajastu kunstikultuur
Barokiajastu kunstikultuur
Baroki termin tuleneb itaaliakeelsest sõnast barocco, mis tähendab naljakat, kummalist
(nähtust). Baroki mõiste sisu on diskuteeritav ühed peavad seda stiiliks, teised
kunstivooluks, kolmandad praktiliseks süsteemiks, neljandad kultuuriepohhiks jne.
Kunstiajaloolise terminina võlgneb ta tänu 19. sajandi tuntuimale kultuuriteoreetikule Jacob
Burckhardtile.
Barokiajastul muutus kunst mitmeplaanilisemaks. Maalikunstis esines vaba joon ja tonaalsus,
skulptuuris heletumedus, arhitektuuris aga sügavuse mõju ja ruumilisus. Barokile on
iseloomulik piiride kaotamine maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri vahel ning püüe liita
need üheks tervikuks.
Ehituskunstis andis barokk oma parimad taiesed kirikuarhitektuuris. Siin pandi maksma
basikaalne põhiplaan, mis vastas paremini jumalateenistuse nõuetele. Barokk-kirikud on
valgusküllased ja avarad