Stovkholmis Skansen. 20.saj alguseks tänapäevane muuseum: fondiruumid ja näitusesaalid. 1946 ICOM-rahvusvaheline muuseuminõukogu 1970ndad aasta II muuseumirevolutsioon: · Ühiskonda teeniv institutsioon · Pedagoogilien tegevus · Avalike suhete korraldamine · Muuseumid muutusid kultuurikeskusteks Eesti muuseumide algus Balti-saksa mõisnike kunstikogud: Neffide kogu Piira ja Muuga mõisas Esimesed avalikkusele suunatudkogud; 1802 Johan Burchardti kogu ,,Mon Faible" (,,Minu nõrkus"), 1803 Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse muuseum (hariduslikel eesmärkidel). Eesti muuseumid: · Tartus ; 1838 Õpetatud Eesti Seltsi muuseum, 1843 Kodumaa asjade muuseum · Tallinnas ; 1842 Eestimaa Kirjanduse Ühingu muuseum (Eestimaa Provintsaalmuuseum) · Muuseumid väiksestes keskustes; Narva, Kuressaare, Viljandi · 1909 EÜS avas Eesti Muuseumi Idee rahvusmuuseumist: · 1909 Tartus Eesti Rahva Muuseum
ajalooteemasid. Esimesed riiklikud muuseumid Briti Muuseum (avati 1753) ja Louvre (1793) on olnud eeskujuks paljudele teistele Euroopa muuseumidele. Algas avaliku muuseumi traditsioon. Rahvas läks muuseumisse vaatama ja ennast näitama. Eesti muuseumide 3 liikumine saab alguse 18. sajandi teisel poolel. Olulisteks museaalideks said Baltisaksa mõisnike era(kunsti)kogud (J. Burchardti, August Wilhelm Hupeli, E. P. Körberi). 1803. aastal asutati Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse Muuseum. 19. sajandil hakkas kujunema museoloogia teaduslik alus. Muuseum sai olulise tähtsusega institutsiooniks, rõhku hakati pöörama säilitamisele ja sellepärast sai alguse esimeste eriotstarbeliste muuseumihoonete ehitamine. Asutati esimesed rahvusmuuseumid (Ungari Rahvusmuuseum 1802, Tsehhi Rahvusmuuseum 1818) ja rahvateaduslikud muuseumid
muuseume üldsusele avama. Museaalide kaudu hakati esile tooma mingeid kindlaid ajalooteemasid. Esimesed riiklikud muuseumid Briti Muuseum (avati 1753) ja Louvre (1793) on olnud eeskujuks paljudele teistele Euroopa muuseumidele. Algas avaliku muuseumi traditsioon. Rahvas läks muuseumisse vaatama ja ennast näitama. Eesti muuseumide liikumine saab alguse 18. sajandi teisel poolel. Olulisteks museaalideks said Baltisaksa mõisnike era(kunsti)kogud (J. Burchardti, August Wilhelm Hupeli, E. P. Körberi). 1803. aastal asutati Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse Muuseum. 19. sajandil hakkas kujunema museoloogia teaduslik alus. Muuseum sai olulise tähtsusega institutsiooniks, rõhku hakati pöörama säilitamisele ja sellepärast sai alguse esimeste eriotstarbeliste muuseumihoonete ehitamine. Asutati esimesed rahvusmuuseumid, kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus. Eesti Meremuuseum
maabumisflotilli komandör ja staabiülem kindralmajor Karl Henke välja Sõrvest evakueerumise plaani, mis pidi teostuma kolmes etapis. Väeosade viimaseks lahkumistähtajaks olnuks 19. oktoober (Melzer 1960, 7375; Lahingud Lääne-Eesti saartel). 12. oktoobriks oli täidetud ka esialgu nimetatud eesmärk Saaremaa kaitsmiseks. Laevaliiklus Riia sadama kaudu lõppes, Saksa väed tõmbusid Riia alt tagasi ja see langes seejärel Punaarmee kätte. Läänemere idaosa admirali Theodor Burchardti ettepanek väegrupile ,,Nord" oli samuti loobuda edasisest kaitsest. Sõrves olevad üksused ei saanud kuidagi takistada võimalikku Punaarmee dessanti Kuramaale ning Sõrves olevate vägede varustamine muutus päev-päevalt raskemaks. Päevas tuli kohale toimetada 200 tonni varustust, kuid korralikku sadamat ei olnud ning mereolud muutusid talve lähenedes väikestele alustele järjest ebasobivamaks. Oli oht, et 14 000 meest jäävad talve tulles hoopis ära lõigatuks (BA MA, RM 45 I/79).
annaabi.ee 
