Burakumin’id: jaapanlased valest linnaosast
Uuringus tuli tol aastal välja, et 38,7% inimestest peavad
tulevase abikaasa valikut tehes vereliini tähtsa prioriteedina (Priestley 2009). Võiks arvata, et
vabam liikuvus (mille mitte-olemasolu neid varem eemal hoidis 'tava'ühiskonnast) viib
lähimate aastakümnete jooksul täieliku assimileerumiseni (Kristof 1995). Teisalt pakub ka
abikätt majandus ja selle võimalik langus, mil tekib hoopis sisserändamine buraku-
rajoonidesse ning mis omakorda võib viia selleni, et burakusid ei peetagi enam burakudeks.
Kui eriraportöör külastas suure burakumini elanikkonnaga Nishinari rajooni Osakas,
oskasid sealsed linnaosa vanemad arvata, et „rassism ja ksenofoobia on põhiliselt
mitteteadlikkuse tagajärg, ning et naabrusrajoonidest kajastub palju vähem diskriminatsiooni
kui nendest, mis asuvad kaugel“. Seega on linnaosa eesmärk näha vaeva buraku ja mitte-
buraku ühiskondade vaheliste sidemete loomisel, üritades luua vastastikust teadlikkust
(Priestley 2009).