Tal on mõningane valuvaigistav toime. Aine annuse mõju kestab tavaliselt 2 - 4 tundi. Pidevad kasutajad võivad tunda rahutust ja depressiooni. Areneb välja psüühiline sõltuvus ja pikaajaline kasutamine võib tekitada hingamisega seotud probleeme. 2.4 Opiaadid Oopium, heroiin ja morfiin - neid kõiki valmistatakse oopiumimoonist. On välja töötatud mitu sünteetilist opiaati, mida kasutatakse valuvaigistina. Kaks uuemat neist on dihüdrokodeiin ja buprenofriin. Dihüdrokodeiini kasutatakse meditsiinis keskmise ja mõõduka valu puhul ja buprenofiinil on tüüpiline morfiini mõju, aga pikem toimeaeg. Narkomaania tekke seisukohalt on oluline, et morfiin ja tema analoogid põhjustavad eufooriat ja subjektiivset mõnutunnet. Kuid heroiini pruukimisel areneb kiiresti sõltuvus. Aeg mis kulub selle kujunemiseks , sõltub individuaalselt vaimsetest ja kehalistest omadustest Opiaatide toime: kutsuvad esile meeldivaid
Tais, Lõuna-Hiinas ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Unimaguna peamised kasvatuspiirkonnad on nn kuldne kolmnurk - Tai. Myanmar ja Laos - ning nn kuldne poolkuu, kuhu kuuluvad Afganistan, Pakistan ja Iraan (Narkootikumid 2004). Oopiumimoonist saadakse looduslikke opiaate: oopiumi, morfiini, kodeiini jne (Narkootikumid 2004). On välja töötatud mitu sünteetilist opiaati, mida kasutatakse valuvaigistina. Kaks uuemat neist on dihüdrokodeiin ja buprenofriin (Koldits 2001). Lihtsa keemilise protsessi kaudu on võimalik muuta morfiin poolsünteeriüseks aineks heroiiniks. Ka mitut sünteetilist ainet, mille mõju sarnaneb opiaatide omaga, näiteks fentanüül, ketobemidoon ja buprenorfiin, liigitatakse opiaatide hulka (Narkootikumid 2004). Dihüdrokodeiini kasutatakse meditsiinis keskmise ja mõõduka valu puhul ja buprenofiinil on tüüpiline morfiini mõju, aga pikem toimeaeg. Narkomaania tekke seisukohalt on oluline, et