Eesti uusima aja ajalugu
Nende seas eristus kaks kallakut: töölistele tuginevad
enamlased ja haritlastele tuginevad vähemlased.
Baltisaksa aadel ja linnakodanlus asutasid konservatiivse Balti Konstitutsioonilise Partei
(tegutses Liivimaal) ja Eestimaa Konstitutsioonilise Partei (Christoph Mickwitz), kes
taotlesid tugevat tsaarivõimu.
VSDTP kõrval tekkisid Eestis mitme ülevenemaalise partei – kadettide, 17. Oktoobri Liidu
(oktobristide), sotsialistide-revolutsionääride (esseeride), Bundi (juudi partei), Õiguskorra
Partei – väikesearvulised organisatsioonid, kuid need ei etendanud kohalikus elus
märkimisväärset osa. Paremäärmuslikel Vene parteidel oli Eestis vähe toetajaid.
Peaaegu kõik Eesti parteid ja liikumised olid valitsusega opositsioonis, nõudsid demokraatiat
ja kodanikuõigusi, venestamise lõpetamist, rahvusliku enesemääramise õigust, autonoomiat
ja omavalitsust. Vene riigi liitriigiks muutmise ja Eestile autonoomse osariigi staatuse
nõudmise esitas 1905
annaabi.ee 
