Modernism ja muusikateater
uusi libretosid, nii et võis rääkida “libretotööstusest”.
Üldse oli lõhe kõrgkirjanduse ja tarbekirjanduse vahel Prantsusmaal tollal suurem kui mujal.
Kõrgkirjandus: 19. sajandil tegutsesid luuletajad-sümbolistid Mallarmé, Verlaine jt. Debussy
tundis neid isiklikult ja hindas kõrgelt, ta on loonud laule nende tekstidele.
2
Sõnateatris domineeris bulvariteater kergesisuliste ja skemaatiliste tükkidega. Selle kõrval
tegutsesid aga ka traditsiooniderikas draamateater Comédie Française (Prantsuse Komöödia)
ja eksperimentaalteatrid. Eksperimentaalsest suunast tuleks kõigepealt nimetada
naturalistlikku teatrit (1880ndad aastad), mis järgis prantsuse naturalistide-kirjanike
põhimõtteid (Zola jt.) – negatiivsete elu- ja ühiskonnanähtuste ilustamata kujutamine. Seda
suunda esindas André Antoine’i “Vaba Teater” (Théâtre Libre)