Uku Masing
sajandil päev sama pikk kui praegu ning Eesti ajaloolaste aupakliku
aukartuse asemel Hoenecke-Renneri riimkroonika võltsingute vastu väitis ta, et
ordumeistri vägevad päevateekonnad Jüriöö-aegsel teedelagunemise perioodil eeldaksid
hobuste asemel helikoptereid.
Teadlase stiililt oli Masing üks viimaseid klassikalise Saksa humanitaarteaduse
esindajaid, kes kõik taotlesid oma erialal absoluutset kõige teadmist, nagu see avaldus
näiteks ta mentori ja eelkäija professor Alexander von Bulmerinqi uurimustes. Äärmine
pedant ja perfektsionist, kes ei kannatanud lohakust ka teiste töödes.
Maksimaalse põhjalikkusega pidi tema meelest kaasnema kaine kujutlusvõime. Vastupidi
tavalisele oli tema arvamusel, et alati on olulised detailid, et üldised abstraktsioonid (olgu
strukturalistlikus antropoloogias, kirjandusteaduses vm) on nii elutud ja aprioorsed, et
neid ei saagi avastada, vaid neist tuleks rabelda end vabaks, et näha asju tõeliselt nende
detailide välkvalguses.
annaabi.ee 
