pani aluse vaenulikule lääne ja idi kirikutele. Esimene on paavsti võimu all ning tundtf kui katoliku kirik ja teine õigeusu e. Kreekakatoliku kirik allus patriarhile · Kardinalid tähtsamad vaimulikud · Gregorius VII sõnastas tähtsad nõuded · Innocentius III viis Gregoriuse põhimõtted ka ellu tähistab keskaegse paavstivõimu kõrghetke · Kuuria paavsti õukond · Legaat volitatud esindajad · Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena. · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. · Kloostritest said suured majanduskeskused · Kuulsaim oli Citeaux' kloostri munk Bernard Clairavaux'st, kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. · Hallid vennad Frantsisklaste ordu mehed, neil olid jämedakoelised pruunikad või hallikad kuued. · Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid kutsuti
Rooma keiser Heinrich IV tahtis siiski ise oma piiskoppe määrata, tema ja paavsti vahel tekkis tüli kuid ta palus siiski vabandust. G ideed viidi ellu paavst Innocentius III ajal. Innocentius kuulutas välja ristisõjad. Tema valitsusaeg oli paavstivõimu kõrghetk. Paavsti õukond e kuuria kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. Välismaale saadeti asju ajama oma volitatud esindajad e legaadid. Kirikukogu kutsuti kokku tähtsamate küsimuste arutamiseks. Paavsti seisukohavõtud sõnastati bulladena. Kirikut peeti üleval kümniste korjamisega. Ristiusk ja kirik II Tsistertslaste ordu Frantsisklaste ordu Dominiiklaste ordu Sai nime Citeaux kloostri Rajas jõuka kaupmehe poeg, Rajas hispaania munk järgi. Lähtus Benedictuse kirjutas ordu reeglid. Nad Dominicius, neid nim jumala reeglitest, nõudis luksusest idealiseerisid kasinust, ustavateks koerteks, peamine
Paavst Innocentius III ajal viidi need põhimõtted ka ellu. Innocentius kuulutas välja 4. ristisõja. Tema valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke. Paavsti õukond- kuuria- kujunes suureks kirikuelu keskvalitsuseks. Legaat- paavsti volitatud esindajad , keda ta läkitas teistesse madesse asju ajama. Tähtsamate küsimuste arutamiseks kutsus ta kokku eri maade kõrgvaimulikke ühendavaid kirikukogusid. Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena. Koguti kirikumaksu kümnist( 1/10 maksja sissetulekust). VAIMULIKUD ORDUD: benediktiini kloostrid, tegutses püha benedictuse reeglite alusel, sai nime püha Benedictuse järgi, 6. saj. Suured ja jõukad munkade või nunnade kogukonnad ulatuslike maavalduste ja paljude talupoegadega. Ilmalikud annetasid. Füüsiline töö asendus palvete jm rituaalidega. Kandsid musta kuube. (itaalias) Tsistertslaste ordu tekkis XI saj
Paavst Gregorius 7. Taotles kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Innocentius 3. täiustas ristiusu seisukohti, juhtis võitlust ketselusega, tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke. Paavsti õukond- kuuria- kujunes suurex kirikuelu keskvalitsusex. Teistesse maadesse läkitas asjuajama esindajaid- legaate. Tähtsamate küsimuste arutamisex kutsus kokku vaimulikke ühendavaid kirikukogusid. Paavsti ametlikud seisukohad sõnastati bulladena. Pidi maxma kirikukümnist. b)mungaordud: Tsitsertslaste ordu, lähtus Benedictuse reeglitest. Nõudis oma liikmetelt luxuse loobumisest, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd. Rajasid kloostrid asustamatta paikadesse, et ilmalikust elust eemale saada. Kandsid valget mungarüüd. Kloostritest said suured majanduskeskused, mis rikastuisd oma toodangu müügist. Kerjusmungaordud-tegutsesid linnades, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele. Frantsisklased-Hallid, pruunikad kuued
annaabi.ee 
