Söömishäired
hilinevad või isegi peetuvad (kasvu seiskumine, tütarlastel ei arene
rinnanäärmed, primaarne amenorröa; poistel
Bulimia nervosa
Buliimiahaige piinab end tihti ülesöömisega ning seejärel kas oksendab, võtab lahtisteid, teeb
trenni või paastub, et kaal ei suureneks. Ka buliimiku kinnisidee on olla sale, kuid ta ei suuda oma
söömist piirata. Buliimia põhjused on psühholoogilised ja tihti tunneb seda põdev inimene, et tal
jääb puudu enesekontrollist. Buliimiahood on erinevad - ülesöömist ja oksendamist võib ette tulla
paar korda kuus, raskematel juhtudel aga kuni paar korda päevas. Ka see haigus võib kaasa tuua
raskeid tervisehädasid: südame rütmihäireid, hammaste lagunemist, haavandeid söögitorus, kõhus
ja kurgus, lahtistisõltuvust jm. Buliimia võib areneda anoreksiaks või vastupidi.
Diagnostilised juhised
Kindlaks diagnoosiks on vajalik kõik järgnev:
(a) Mõtted keerlevad kogu aeg söömise ümber ja esineb vastupandamatu