Fourth level Fifth level meil 1 2 aastat Müür-raunjalg ASPLENIUM ruta-mularia 20 cm pikkused lehed Click to edit Master text styles Talvehaljad Second level Valgus ja vari sobib Third level Talub kuiva ja Fourth level Fifth level lubjarikast pinnast Pung-põisjalg CYSTOPTERIS bulbifera kuni 75 cm, aga tavaliselt 40-50 cm Click to edit Master text styles Second level Kahelissulgjad Third level Nõrgalt happelisel Fourth level pinnasel , liigses Fifth level valguses lehed pleekuvad kahvatuks Mägi-naistesõnajalg ATHYRIUM distentifolium
vahtrat, saart, jalakat, sangleppa, haaba, remmelgat, toomingat, pihlakat ning vahel ka kuuske ja tamme. Kallaku pinnal kasvavatele puudele on iseloomulikud omapärased tõusvad tüved ning lopsakas ja liigirohke alustaimestik, kus kasvab palju sõnajalgu (Linkrus 1998). Linkrus tõstab haruldasematest liikidest esile mets-kuukressi (Lunaria rediviva), täpilise iminõgese (Lamium maculatum), karulaugu (Allium ursinum), hammasjuure (Cardamine bulbifera) ja mets-jürilille (C. impatiens). Kõige esinduslikum on pangamets põhjaranniku kirdeosas (Saka-Ontika-Toila pankranniku kohal) (Kalda 1958 ref Linkrus 1998). Soome lahe rannikumadalikul leidub ka mitmeid poollooduslikke pärandkooslusi (sh soostunud niidud, pärisaruniidud). Hinnanguliselt on säilinud alla 3000 ha poollooduslikke kooslusi, millest suure või väga suure looduskaitseväärtusega on ligi 45%. (Mesipuu 2011) Taimkatte poolest 7