Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
köstri valge vasikas; Nagu kana takus; Visiseb kui tuli toores puus; Nagu täi tõrvas; Nagu sadul sea
seljas; Käib nagu kass ümber palava pudru.
Võrdlused näivad domineerivat enamiku rahvaste traditsioonilises retoorikas ja olevat seega
figuratiivse kõne kõige arhe- ja prototüüpsem vorm üldse.
· Intensiivistavad fraasid, mida võib vaadelda ka hüperboolidena (liialdustena), moodustavad
eesti kõnekäändude teise suurema ja selgema rühma. Lause bukvaalset ja kujundlikku osa siduva
vormeli järgi võib eristada mitmeid allrühmi:
1) nii et- ~ nii mis- e. konsekutiivfraasid: Anna nii, et nahk nuriseb; Jookse, nii et keel vesti peal;
Läks mis laulis; Läks, nii et kannad välkusid; Magab mis norin; Nii et tolm taga; Nii hea söök, et
viib keele alla; Räägib, nii et suu vahutab (peas); Valetab, nii et suu suitseb
2) kas või- e. kontsessiivfraasid (harilikult imperatiivsetes lausetes): Häbene või silmad peast
annaabi.ee 
