Materjalide kaardistus
Mangaani lisamisega on võimalik vabaneda ebasoovitavatest värvustest.
Klaasi ainulaadsus seisneb selles, et seda saab kasutada korduvalt uute toodete
valmistamiseks, ilma et kvaliteet halveneks.
2.1.1 Klaasi ajalugu
Looduslikku klaasi, näiteks obsidiaani, on kasutatud kiviajast peale. Varaseimad kirjalikud
allikad klaasi valmistamise kohta pärinevad Mesopotaamiast 14.–12. sajandist eKr. Klaasi
hakati iseseisva kunstlikult loodud materjalina kasutama 3. aastatuhandel eKr. (Merle
Bukovec) Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina. 1. sajandil eKr arendati
klaasipuhumise tehnikat. Klaas, mis oli olnud äärmiselt haruldane ja väärtuslik, muutus palju
tavalisemaks. Vana-Rooma impeeriumi ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt vaaside ja
pudelite jaoks. (Vikipeedia)
2.1.2 Klaasi omadused
“Krestomaatiliselt” on (silikaat)klaas läbipaistev, värvuseta, habras ja kõva materjal, lisandite
ja töötlusega saab aga tema omadusi oluliselt modifitseerida (vt