A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Ma võitsin tagasi teie sadula, teie hobuse, siis minu sadula, siis minu hobuse -- siis
kaotasin jälle kõik. Lühidalt, sain tagasi teie sadula ja minu sadula. Seal me siis nüüd
oleme. See oli suurepärane vise. Sellepärast piirdusingi sellega.»
D'Artagnan ohkas kergendatult, otsekui oleks ta rinnalt ära tõstetud kogu kõrts.
«Tähendab, teemant jääb mulle?» küsis ta kartlikult.
«Puutumatult teile, kallis sõber. Peale selle veel teie ja minu Bukefalose sadulad.»
«Mida me hakkame aga peale sadulatega, kui puuduvad hobused?»
«Mul on oma idee.»
«Athos, te ajate mulle judinad peale.»
«Kuulake, teie ei ole juba kaua mänginud, d'Artagnan?»
«Mul ei ole ka mingit soovi mängida.» «Ei maksa veel vanduda. Ma ütlesin, et teie ei
ole juba kaua mänginud, järelikult peaks teil olema õnnelik käsi.»
«Ja siis?»
«Ja siis! Inglane ja tema kaaslane on veel siin. Ma märkasin, et tal oli sadulast väga
kahju