Vana-Egiptus
tootis külluses teravilja. Muidugi, sai Egiptus küllamaaks alles siis, kui seal
rakendati inimeste kätetööd. Algselt aga oli Egiptus asustamata, sest vanasti oli
teine kliima: kevadel hakkas Abessiinia mägedes sulama lumi, sellel ajal algas
troopiliste vihmahoogude periood Suurte Järvede regioonis, seal, kus oli Niiluse
allikad. Suured veemassid voolasid laiali kogu oru territooriumile. Org kujutas
endast väga suurt sood. Oru naabruses elutsesid lõvid, pantrid ja aafrika pühvlid
(bujvoly). Jõe kallastel kasvas umbes samasugune mets, nagu praegune savanna
Aafrikas. Jões endas elutsesid krokodillid ja hipopotamused. Siin oli tohutul
hulgal madusid, ja sood kihasid moskiitodest, kelle hammustused olid inimesele
surmavad. Aga, muidugi, kõik need loomad, linnud, kalad ja putukad elasid
Egiptuses ka hiljem. Egiptuse faunasse kuulusid veel: hüäänid, saakalid, gasellid,
antiloobid, zirafid, jaanalinnud, sisalikud, kilpkonnad, mitmesugused kalad
(rohkem kui 100 liiki) jt.