Eesti taimkate
Tartu perioodil ilmus Ledebouri
sulest 4 köiteline "Flora Altaica" (1829-1833). Täieliku ülevaate Vene impeeriumi
taimestikust annab "Flora Rossica" (4 köidet, ilmus 1841-1853 Stuttgardis), kus on kirjas, et
Eestis kasvab 1037 liiki soontaimi.
Perioodi lõpul avaldati mitmeid lühemaid botaanilisi kirjutisi Riia Looduseuurijate Seltsi
väljaannetes, eriti seltsi aastaraamatus. Üheks viljakamaks autoriks oli Tartus botaanikat
õppinud Friedrich Alexander Buhse, kelle ulatuslikumaks tööks oli ,,Baltikumi taimeteaduslik
bibliograafia".
Sajandi esimesel poolele on iseloomulik Eesti taimestiku põgus uurimine. Suuremad teened
Eesti taimestiku uurimisel on sellel perioodil botanofiilidel. 1845. aastal asutati Riias
Loodusuurijate Selts (LUS).
Aastad 1852-1919 (eriteadlaste periood)
Aastatel 1855-1865 algas Eestis intensiivne lokaalfloorade kirjeldamine. Uurimistöös
annaabi.ee 
