Vene kaardistamise ajalugu kuni 19. sajand
mitmete koopiadena. See annab usaldusvääset ettekujutist ,,uuest joonisest" ja ,,null-
joonisest". Need olid teedekaardid, mis näitasid kõik mingil määral tähtsaid asulaid, kõige
tähtsaid teid ja rohkema täiuslikkusega jõgesid-looduslikuid liiklusteid. Joonis hõlmas suurt
territooriumit: läänes tema piirdeks olid jõed Dnepr ja Daugava, loodes Tana jõgi
Laplandias, idas jõgi Ob; lõunas ,,Joonis" levis Buhhaarale, Gruusiale ning Krimmile.
Kohanimede arv joonisel natuke ületas poolteist tuhat. ,,Suur Joonis" ja ,,Raamat Suurele
8
Joonisele" olid mitte ainult vene rahvuse suurepärase töö lõpptulemuseks XVI. sajandil, kui
ka olid selle rahvuse kõrge kultuuri tunnistajaks.
Mis puudutab ,,Suurt Joonist", siis see on olnud aluseks varem nimetatud tsareevitsi Fjodor
Borisovits Godunovi kaardi koostamiseks