Pliiats
aastal avastuse. Tootes tiigleid, mida
oli kahurikuulide valmistamiseks vaja, oli tal kogemust grafiidiga. Ta peenestas grafiidi,
puhastas selle sõelumise teel, seejärel segas savi ja veega. Saadud mass valati pikkadesse
ristküliku kujulistesse vormidesse ja lasti kuivada. Peale seda pakiti kinnisesse keraamilisse
pakendisse söega ja põletati kõrgel temperatuuril.
Selline meetod levis 19. sajandi keskel ülemaailmselt ja on siiani pliiatsite tootmise aluseks
(Büttner, buettner-nuernberg, 2012).
PUIT
Harilike ja värviliste pliiatsite tootmiseks kasutatakse enamasti seedripuud. Tänapäeval
kasutatakse seda kvaliteetsete pliiatsite valmistamiseks. Kuna puud ei kasva tagasi nii kiiresti
kui neid langetatakse hakatakse üha enam kasutama puid, mida leidub tehaste ümbruses
(Brasiilia, Indoneesia, Malaisia).
Seeder levib Aafrikas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Varem toodi seedripuud enamasti Aafrikast
ja Liibanonist, tänapäeval aga Kaliforniast
annaabi.ee 
