Kristian Kajak 10A ,,100 aastat üksildust" Gabriel Garcia Marquez Tegemist on maagilise realismiga - kujutatakse tegevust ja süzeed võimalikult realistlikult, kuid on lisatud vürtsi andmiseks maagilisi võimeid. Selles raamatus on omavahel põimunud realism ja nn ulme - esineb nii armastust, viha, kurbust, maagiat jpm. Raamat räägib Buendiade hõimust, mida terve raamatu jooksul oli kujunenud 7 põlvkonda. Räägib kahest peategelasest Jose Arcadio Buendiast ja Ursula Iguaranist, kes lähevad enda kodulinnast Riohachast minema ning rajavad enda linna Macondo. Räägib inimeste elamisest seal, nende omavahelistest suhetest, räägib ka kodusõjast liberaalide ja konservatiivide vahel, millesse Macondo linn on haaratud. Raamatu algab linna rajamisega ning lõpeb selle hävinemisega.
• Mehhiko on kirjanikule jäänud lemmikpaigaks, seal kirjutas ta filmistsenaariume ja oma maailmakuulsa romaani „Sada aastat üksildust“ (1967). Tuntumad teosed • „Kõdulehed“ (1955). • „Sada aastat üksildust“ (1967). • „Patriarhi sügis“ (1975) • „Väljakuulutatud mõrva kroonika“ (1981). • „Armastus koolera ajal“ (1985). • „Kaksteist kummalist palverändurit“ „Sada aastat üksildust“ • Buendiade suguvõsa ja Macondo küla või väikelinna tekkimise ning hävimise lugu. • Geograafiliselt kaardilt puuduv, kirjanikufantaasias loodud Macondo mahutab endasse kogu Kolumbia, – aga võib-olla kogu Ladina-Ameerika – tema müüdid, eksootika ja ebausu, üle kõige aga üksilduse, mille juured asuvad vägivallas ja vihkamises, eneseuhkes isemeelsuses, võimuihas ning enesearmastuses. • Sellest vabanemise võimalusi näeb kirjanik ülluses ning armastuses. Tänan
Nagu viitab ka pealkiri ,,Sada aastat üksinduses", on romaani keskne tegelasrühm Buendiad määratud elama üksinduses sada aastat. See on nende sugvõsale peale pandud needusega. Vaarvaarema sõnul ,,sündimisest saadik hullusid" Buendiasid iseloomustavad vägivaldsus, kaalutlemata käitumine ja mõtlematud teod; verepilastus on neil tavaline, maagia ja nõidumine kuuluvad igapäevaelu juurde. Lõpuks Buendiade dünastia hävib, nagu ka Macondo linn. Umberto Eco (sünd. 1932) Postmodernismi seostatakse ka itaalia kirjaniku, Bologna ülikooli semiootikaprofessori Umberto Ecoga, kelle esikromaanil ,,Roosi nimi" (1980) oli tänu selle filmiversioonile (1986) tähtis roll postmodernistlike ideede võidukäigus. Romaani tegevus on viidud keskaega, mida iseloomustasid konfliktid paavstide ja keisrite, kohalike vürstide ning piiskoppide vahel.
See oli Rebeca. Kõik olid arvanud , et ta on surnud vaid Amaranta teadis, et ta on veel elus. Kui poja jälle külla tulid tuli ka Rukki- Aureliano. Nad ehitasid raudtee ja küsisid kolonel andis selleks raha ja varsti oligi rong seal. Pimestatud nii paljudest ja nii imeväärsetest... ...leiutistest. Ei saanud Maconda rahvas rahu. Toodi kino, millest rahvas aru ei saanud, kuna sama näitleja mängis eri osi. Grammofon...Mister Herbert tuli rongiga ja sõi Buendiade pool banaane. Tänu temale tuli rongiga palju biolooge ja hüdrolooge. Rahvamassid hakkasi kohele voorima, kes ei hoolinud arhidrktuurist ja ehitasid sinna kuhu tahtsid. Buendiate maja oli kui võõrastemaja, mis pidi kõigile süüa pakkuma. Varsti tulid linna veel kaks koloneli last. Ilus Romedios ajas meestel pead segi kaks olid end juba tema pärast tapnud ja mehed hakkasid kahtlustama needust. Kolmas oli, kui Romedios end pesi vaatas mees katuse pilust sisse ja kukkus end surnuks
annaabi.ee 
