Riohachast minema ning rajavad enda linna Macondo. Räägib inimeste elamisest seal, nende omavahelistest suhetest, räägib ka kodusõjast liberaalide ja konservatiivide vahel, millesse Macondo linn on haaratud. Raamatu algab linna rajamisega ning lõpeb selle hävinemisega. Autor on raamatut seostanud Colombia ajalooga ( välja arvatud maagia). Raamat räägib Ettemääratlusest ja selle vankumatusest, paratamatusest ja pääsematusest, näitab, et elu kordab ennast. Tegelased: Jose Arcadio Buendia - Jose Arcdio Buendia oli muidu üks küla töökamaid mehi, ta oligi see kes selle küla üldse üles ehitas, mõtles kõik majad ja tänavad välja , et kõik majad üht maadi päikest saaksid. Ursula Iguaran Sihikindel, praktiline, mõistuslik, leplik, lahke ning heasüdamlik esimese põlvkonna naine, kes mängis ma perekonna hingeelus tähtsat rolli, tema käitus kui perekonna mõistus ning tema rolli vähenemisega hakkas terve Buendide perekonna allakäik. Hoidis perekonda ühtsena.
"Sada aastat üksildust" "Minu mälestused kurbadest hooradest" "Kadunud aja meri" "Elada, et sellest "Merehädalise jutustus" jutustada" "Patriarhi sügis" "Armastusest ja teistest "Ühe ettekuulutatud deemonitest" surma kroonika" "Kaksteist kummalist palverändurit" Raamatus jutustatakse Macondo asutanud Buendia perekonna lugu läbi seitsme sugupõlve. Kirjanik on loonud terve plejaadi värvikaid tegelasi, kes moodustavad kogu inimkonna oma mineviku ja igatsustega. Samas saab seda vaadata kui ühe linna ajalugu. Müüdi ja ajaloo seoste esiletoomine on Garcia Marquezi loomingus olulisel kohal. Sada aastat üksildust 7 põlvkonda Toimus Kolumbias 1830. aastal. Perekond , kes tahtis leida head elu ja uut kodu.
Buendiate suguvõsa Jose Arcadio Buendia Ursula Iguaran Rebeca Jose Arcadio Pilar Ternera Aureliano Remedios Amaranta Santa Sofia de la Piedad Jose Arcadio Aureliano Jose 17 poega 17 erineva naisega Ilus Remedios Jose Arcadio Teine Petra Cotes Aureliano Teine Fernanda del Caprio
Sada aastat üksildust Autor: Gabriel Garcia Marquez Sisu: Palju aastaid hiljem, kui kolonel Aureliano... See oli savist linn nimega Macondo. Seal linnas käisid mustlased, kes alati midagi endaga kaasa tõid. Üks kord tõid nad magnetid. Kuna ta isa Jose Arcadio Buendia oli alkeemik oli ta neid huvitatud. Ta ostis need ära ja käis majast mjja seda näitamas kuidas kõik kadunud asjad ka välja tulevad... hiljem tahtis ta sellega kulda maa põuest kätte saada, kuid ainuke mida ta sai oli raudrüü. Varsti tõid mustlased ( nimega Melquiades) luubi, millega kõik põlema pandi. Siis pidi muidugi ka Jose selle saama , ta katsetas sellega nii palju et oleks isegi maja põlema pannud. Tema naine Ursula Iguaran oli muidugi mõista väga murelik. Varsti tuli mees
"Kõdulehed ,, " Sada aastat üksildust ,, "Kadunud aja meri ,, "Merehädalise jutustus ,, "Patriarhi sügis ,, "Ühe ettekuulutatud surma kroonika ,, " Armastus koolera ajal ,, "Minu mälestused kurbadest hooradest ,, "Elada, et sellest jutustada ,, "Armastusest ja teistest deemonitest ,, "Kaksteist kummalist palverändurit ,, Sada aastat üksindust 7 põlvkonda Jose Arcadio Buendia Toimus Kolumbias 1830. Ursula Iguaran aastal Rebeca Perekond , kes tahtis leida Aureliano head elu ja uut kodu Jose Arcadio Macondo küla või väikelinna Remedios tekkimise ning hävimise Pilar Ternera lugu. Meme PiP ldiil ldis laismaim seiskesk ksl õkplõspaskaek iek oo ikooni ni
mõjusid. Selle romaani tegevus toimub väljamõeldud paikkonnas ja linnas Macondos, mille ,,prototüübiks" on kirjaniku kodukoht, aga ka üldse Ladina-Ameerika. Tunnustuse, ja sealjuures ülemaailmse, leidis Garcia Marquez romaaniga ,,Sada aastat üksildust" (1967). Fantastika, imepärased nähtused, seikluslikkus ja rohke sümboolika tegid sellest romaanist maagilise realismi tähtteose. Raamatus jutustatakse Macondo asutanud Buendia perekonna lugu läbi seitsme sugupõlve. Kirjanik on loonud terve plejaadi värvikaid tegelasi, kes tunduvad üheskoos võetuna sõnbloiseerivat kogu inimkonda oma mineviku ja igatsustega. Samas saab seda vaadata kui ühe linna ajalugu. Müüdi ja ajaloo seoste esiletoomine on Garcia Marquezi loomingus olulisel kohal. Üleloomulikke nähtusi, nagu vestlusi surnutega või inimeste lendamist, kujutatakse romaanis otsekui igapäevaseid sündmusi