Lõhnaainete kasutamise ajaloost
tõrvikuid, lõhnastavad surnukeha ja kogu matuste aja põletatakse lõhnarohte. (Worwood
lk 102, 280)
Jaapani sintoistlikes templites hoitakse lõhnavaid küpressipuust tahvleid, millele
vajaduse korral saab kirjutada palve ja põletamise käigus edastavad lõhnamolekulid palve
taevastele jõududele. (Worwood 62). Jaapanis on tuntud kunst Koh-do, lõhnarohtude
tseremoonia, kus inimesed püüavad puutükki nuusutades aru saada, mis taimega on tegu.
Jaapani budisttlikel altareil põleb tihti lõhnaaine ehk koh. Suitsutusained esinevad väga
mitmel kujul - lõhnatikkude, -rullide, -pallide, -käbidena, pulbristatud segud, mida
puistatakse altareil kuuma tuha sisse, lõhnakotikesed, mida kasutatakse riiete, kappide,
ruumide lõhnastamiseks. Ka jaapanlased uskusid lõhnaainete kaitsevõimet halva eest.
Enne palvetamist hõõrutakse lõhnavat pulbrit kätele. Nagu ortodoksidel on ka sintoismis
annaabi.ee 
