Jaan Kaplinski lapsepõlv
Ta ei lasnud kaladel lämbuda, vaid tapis nad kohe. Kuid mälestuses sellest, kuidas istus Ammejõe käärus ja vaatas
põnevil õngekorki, mida latikas algul üles kergitas ja siis eemale vedama hakkas, on ometi elav ja ilus. Tema vanaisa
oli olnud kirglik jahi ja kalamees, kes veetis palju suvesid Pühajärve ääres ja Pühajärvel. J.K. ei saanud aga kala
ega jahimeest , isegi liha ja kala sööb harva. Ei ole neid tahtnud lapsest saadik, otsekui oleks sündinudki buddhistiks.
Taa elas 50ndate aastate alguses mingit sissepooleelu. Suhtles paari poisiga, kellest lähedasem oli ehk sõprus
Kanguri Mardiga. Starkopfi Jüriga käis ka läbi. Tema isa Anton Starkopf oli sel ajal omamoodi pagenduses Moskvas,
kus ta anonüümselt tegi tööd tuntud skulptorile ja mitmesuguste preemiate laureaadile Merkulovile ilmselt ei olnud ta
teenistus seal siiski kõige halvem, Eestis oli ta aga muutund "unpersoniks", tema nimi, nagu Tuglase, Semperi või
annaabi.ee 
