"Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" kokkuvõte
torniülemaks.
Surma eelõhtul oli ta käinud nunnade kõrtsitoast õlut joomas ja koduteel Rataskaevu tänava
poolt tulnud viirastust kohanud see oli surnust ülestõusnud inimese vari, mis tema poole käe
sirutas ja otsekui midagi öelda tahtis, aga siis sama kiiresti varjudesse tagasi kadus.
Hommikul rääkis ta sellest oma virtinale (teenijannale) ja apteekrile, samuti kõigile teistele,
kes vähegi kuulata viitsisid, kusjuures ta kordas seejuures ka arusaamatult, et halastagu taevas
Bruysi peale...Tema jutukus saigi talle saatuslikuks järgmisel hommikul leiti kloostri ja
linnamüüri vaheliselt alalt tema peahaavaga surnukeha. Arvati, et ta oli vindise peaga
rinnatiselt surnuks kukkunud.
Laurentz Bruys väga vana mees, kes oma jala peal enam käia ei jaksanud ja lasi end tihti
linna peal teenritel kandetoolis kanda. Ka kõnevõime oli ta kaotanud.
Ta oli omal ajal olnud edukas kaupmees ja üksvahe isegi raehärra seisuses, kogunud kõvasti
annaabi.ee 
