Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis
asula
Maa-asula 38,0 31,2 19,3 10,7 9,8 9,9
Suhtelist vaesust uurides selgub, et Põhja- Eesti on ainuke regioon, kus vaesuse määr on
madalam, kui riigi üldine vaesuse määr. Maakondadest kuulub sinna hulka ainult Tartu ja
Harju, kus vaesuse määr ei ületa riigi vaesuse määra. Suurim vaesuse määr on, aga Kirde-
Eestis ja Jõgevamaa maakonnas. Suurimad vaesuse määrad on täpselt nendes piirkondades,
kus oli kõige väiksem brutotunni tasu leibkonna kohta. See näitab ära, et vaesus ja töötasud on
otseses seoses ning tegemist on Eesti kõige vaesemate piirkondadega. Suhteline vaesus
määratakse leibkondade sissetuleku võrdlemisel sama ühiskonna teatava keskmise tasemega.
(Rosenberg, 2007). Kindlasti on väga suur miinus asjaolu juures, et ainult kaks maakonda on,
kus vaesusemäär ei ületa riigi keskmist. See näitab, et need kaks piirkonda on selgelt
jõukamad ja majanduslikult paremal järjel