Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis
raha mitteresidentsetest krediidiasutustest ning väärtpaberiportfellist keskpanka.
Väliskapitalivood. 1999. a IV kvartali lõpp tõi kapitalivooge kajastavasse statistikasse
järjekordse lühiajalise hüppe. See oli tingitud kommertspankade likviidsusjuhtimisest
aastatuhande vahetuse eel, mil detsembri lõpuks loodi välisreservide arvel suuri
likviidsuspuhvreid võimaliku krooninõudluse kasvu rahuldamiseks. Maksebilansi
reservide kontol kajastuv Eesti Panga välisvaluuta brutoreserv suurenes 1999. a jooksul
ligikaudu 2,2 miljardi krooni võrra. Kuid, nagu juba mainitud, võib suurt osa IV kvartali
1,8 miljardi kroonisest kasvust pidada siiski väga lühiajaliseks (Eesti Pank,
http://www.ee/epbe/ rahapol/2000_03/1.html).
27
KOKKUVÕTE
Käesolevas kursusetöös on uuritud raha seotust majandussüsteemiga Eesti raha ja
rahapoliitika kaudu.
Erinevate koolkondade käsitluste põhjal võib rahateooriaid üldistatult jaotada