sisseostuhind. Sellele tuleb lisada hankekulud, mis tekivad kauplusel näiteks kauba transportimisel, ruumide üürimisel, kütte ja elektri eest maksmisel, ametnikele palkade maksmisel jm. Hankekulud võivad olla näiteks 35% sisseostuhinnast. Nii kujuneb kaupluse omahind. Omahinnale lisatakse kaupluse kasum (näiteks 15%) ja nii saadakse kauba jaehind. Viimasele pannakse veel juurde käibemaks (Eestis 20% ) ja saadakse kauba lõpphind ehk brutohind. Brutohinna maksabki kinni kauba ostja. Näide 5 Kauba sisseostuhind on 450 , kaupluse kasum 13,2% ja hankekulud 28%. Arvuta müügihind. Lahendus: 1,28*450=576 (omahind) 1,132*576=652,03 (jaehind) 1,2*652,03 =782,44 (lõpphind) Vastus: Müügihind on 782,44 . Näide 6 Külmkappi osteti 588,95 eest. Leida: 1) Milline on jaehind? Olgu x jaehind. Siis 1,2*x = 588,95, X = 490,80 (jaehind).
20. Aktsiaid on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse lihtaktsiateks ja liitaktsiateks. Aktsiaid on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks. 21. Aktsiaid saab liigitada eelisaktsiateks ja võõraktsiateks. Aktsiaid saab liigitada eelisaktsiateks ja lihtaktsiateks. 22. Eelisaktsiate hind arvutatakse ettevõtte poolt saadava brutohinna e turuhind miinus tehingukulud järgi. Eelisaktsiate hind arvutatakse ettevõtte poolt saadava netohinna e turuhind miinus tehingukulud järgi. 23. Lisakapitaliks loetakse kõiki väljastpoolt ettevõtet saadud ja hangitud finantseerimised. Võõrkapitaliks loetakse kõiki väljastpoolt ettevõtet saadud ja hangitud finantseerimised. 24. Lihtaktsia (preferred stock) on hääleõigust tõendav väärtpaber. Lihtaktsia (common
annaabi.ee 
