India RV pärast II MS
eel pani INC(I) raskesse olukorda, sest valitsuse poliitika polnud n i i k u i n i i populaarne. Partei
uueks liidriks valiti P. V. N. Rao (1921 2004), hariduselt juris t, polüglott (valdas 17 keelt),
kellel oli rohkesti kogemusi nii regionaalpoliitikas (ta oli aastail 1962-1973 olnud minister
Andhra Pradeshi osariigis) kui ka keskvalitsuse töös (mitmel ministrikohal I. Gandhi valitsuses).
1991. aasta valimised olid "kõige brutaalsemad ja vägivaldsemad valimised India
ajaloos," kinnitab professor Subhash C. Kashyap, konstitutsiooniõiguse ekspert, Lok Sabha
17
peasekretär 1984-1990. INC(I) sai küll parlamendi suurimaks parteiks (42% kohtadest), kuid ei
suutnud koguda absoluutset enamust, et moodustada omaenda stabiilne valitsus. Nii tuli
peaministriks nimetatud P. V. N. Raol moodustada vähemusvalitsus, mis võinuks tugineda