1905. aasta revolutsioon
130 mõisat, arvatud aga 161
(põletati ca 65 peahoonet) mõisat.
Mõisnikke võeti vangi, kuid tapeti vaid üks. Massipsühhoos ja viha mõisnike vastu (elitaarne
vähemus, kelle kätte on koondunud enamus rikkustest, maaomandist ja kontroll ühiskondliku elu
üle). Ükski eesti erakond ei kiida neid aktsioone avalikult heaks. Balti aadel pooldab endiselt
isevalitsust, kardab muutunud olukorda ja liberaliseerumist.
Mõisate ründamise laine – vastuseks võimude brutaalsele survele, sõjalis-politseilisele terrorile,
millele panid krooni 16. oktoobri massimõrv Uuel Turul, sõjaseisukorra väljakuulutamine ja
järgnenud vahistamised. Olukorda pingestas Eestimaa erakorraline maapäev maaomavalitsuse
reformi küsimuses, opositsioonitegelaste, sotsiaaldemokraatide, töölisvanemate ja maasaadikute
vangistamine, Peterburi üldstreik ja Moskva relvastatud ülestõus, samuti Läti sündmused, kus
need olid alanud varem, novembris.
annaabi.ee 
