üleslükke jõudvedeliku tihedusest, mida tihedam on vedelik seda suurem on üleslükke jõud (nt surnumeres) üleslükke jõu valem: Fü: roo korda g korda V ( roo on vedeliku tihedus, g on 10N/kg). Keha ujub siis kui tema üleslükke jõud on suurem kui raskusjõud, Fü on suurem kui F. (Fü- üleslükkejõud ja F- raskusjõud. Keha ujub ka siis kui tema tihedus on väiksem kui vedeliku tihedus (roo k on väiksem kui roo v) roo k - kehatihedus ja roo v - vedeliku tihedus. (nt puit, vedelik brusiin) Keha hõljub siis kui ta tihedus on võrdne vedeliku tihedusega ( Fü=F). Tiheduste kaudu ta hõljub siis kui ta tihedus on võrdne vedeliku tihedusega. roo k = roo v . nt kalad, meduusid, allveelaev. Keha upub kui üleslükke jõud on väiksem kui raskusjõud. Fü on väiksem kui F. Tiheduste kaudu keha upub siis kui tihedus on suurem kui vedeliku tihedus. nt kivi, metall, klaas jne. Laevade ujumine- laevad ujuvad seetõttu et nende keskmine
Brusiini panus kaasaegsesse õigusmõtlemisseBrusiini nimega seostatakse nö paradigmavahetust õigusmõtlemises. Seda valmistas ette sotsiaalse jurisprudentsi kujunemine, mis tähendas üldises õigusõpetuses mõistmise taseme saavutamist, mida ühelt poolt võib iseloomustada kui ajaloolis- ühiskondlikku käsitlust (teooriat õigusest) ja teisalt kogemusel ning uurimisel baseeruvat kehtiva õiguse tundmaõppimiseks mõeldud kogemusteadust (õiguse teooria e üldine õigusõpetus). Brusiin jt tõid teoreetilisse mõtlemisse arusaama teooria ja praktika ühtsusest. Paradigmavahetus nõuab õigusmõtlemiselt selget vahetegemist juriidilise mõtlemise (s.t praktiku mõtlemise) ja jurisprudentsile omase mõtlemise vahel. Ta kaitses seisukohta, mille järgi õigus on ühiskondades samane, mitte lähtudes tema sisust, vaid lähtudes tema struktuurist. Selliseid ühiskondi ei tohi samastada riiklikult organiseeritud ühiskondadega. Õigus kui
annaabi.ee 
