Kubism
Aastast 1912 hakkasid kubistid oma piltidele kleepima juurde
ajalehti, tapeeti ja kangaid. Hakati kasutama kollaazitehnikat.
Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-pruunid-
tumerohelised ja kahvatusinised kooslused. Sünteetilist kubismi iseloomustab sageli ka suuremate
geomeetriliste pindadel erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine.
Kubismi võib leida ka skulptuuris. Omanäolisim oli rumeenlane Constantin Bruncusi (1876-1957),
kes üritas leida igale kujutatavale esemele või olendile ainuõige olemusliku põhivormi. Teiste
kubistlike skulptorite looming on sageli maalikunstnike tööde sarnane, kujud on kombineeritud
geomeetrilistest kehadest ja seos kujutatavaga on sageli ainult aimatav.
Mõned noored ja vihased kunstnikud leidsid, et kubism on liialt staatiline ja üritasid oma teostes
edasi anda liikumist. Ideid said nad futuristidelt. Tuntuim selline kunstnik on Robert Delaunay