"bruiningkiga" - 1 õppematerjal

EESTI AJALOO HISTORIOGRAAFIA

19.sajandi lõpust I ms-ni on õigustatult osasid ajaloolasi ka Bruiningki koolkonda kuuluvaks peetud, just vaimselt mõjutatuna. Väljaanded: „Liivimaa mõisate ürikud“ Jõudis avaldada 2 köidet, 1908 sisaldades dokumente kuni 1500.aastani, teine köide 1929 kus dokumendid 1500-1545, kolmandat köidet valmistatakse veel praegu. Uuris oma suguvõsa, mis sai standardteoseks teisetele genealoogia uurijatele. Sh eesti suguvõsauurijale: Martin Lipp. Oli Bruiningkiga kirjavahetuses, viimane saatis talle ka materjale. 19.sajandi lõpust on baltisaksa üldises ajalookirjutuses välja tuua ka mtimeid uusi tendentse:  huvi tõus kaasaja olulisemate küsimuste vastu, eeskätt agraarpoliitika.  Ajaloo politiseerimine.  Keskaeg pole enam domineeriv – lokaalajalugu (ehk linnade ajalugu),  genealoogia (suguvõsade uurimine; annavad hoogu juure juubelid: Suur isamaasõda) - Georg von Wrangel. 1893