EESTI AJALOO HISTORIOGRAAFIA
19.sajandi lõpust I ms-ni on õigustatult osasid ajaloolasi ka Bruiningki koolkonda kuuluvaks
peetud, just vaimselt mõjutatuna.
Väljaanded: „Liivimaa mõisate ürikud“ Jõudis avaldada 2 köidet, 1908 sisaldades dokumente
kuni 1500.aastani, teine köide 1929 kus dokumendid 1500-1545, kolmandat köidet
valmistatakse veel praegu. Uuris oma suguvõsa, mis sai standardteoseks teisetele genealoogia
uurijatele. Sh eesti suguvõsauurijale: Martin Lipp. Oli Bruiningkiga kirjavahetuses, viimane
saatis talle ka materjale.
19.sajandi lõpust on baltisaksa üldises ajalookirjutuses välja tuua ka mtimeid uusi tendentse:
huvi tõus kaasaja olulisemate küsimuste vastu, eeskätt agraarpoliitika.
Ajaloo politiseerimine.
Keskaeg pole enam domineeriv – lokaalajalugu (ehk linnade ajalugu),
genealoogia (suguvõsade uurimine; annavad hoogu juure juubelid: Suur isamaasõda)
- Georg von Wrangel. 1893