Sigmund Freud
Osaliselt oli selle viivituse
põhjuseks ka tema kindlusetus selles osas mis suunas tema elu peaks minema.
Lisaks kõigile kohustuslikele loengutele ja laboripraktikale keemias, psühholoogias ja
anatoomias, osales ta ka filosoofialoengutel ning mingis faasis kaalus
medistiiniõpingute lõppedes ka filosoofiakraadi kaitsmist. Maailmakuulus Ernst
Brucke oli see, kes lõpuks noore Freudi tähelepanu püüdis ning andis talle tema
esimese professionaalse identiteedi tunnetuse. Brucki mõju all otsustas Freud saada
uurivaks psühholoogiks. Brucke oli üks, kes kuulus sellesse psühholoogide gruppi,
kes võitlesid innukalt mehhaanilise determinismi eest bioloogia teaduses. See
ideoloogia oli Freudile ahvatlev ja mõjutas tema mõtlemist veel aastaid hiljemgi, kui
ta oma isiksusteooriat välja arendas. iskolmekümnendates ja ei hüljanud oma
unistust saada uurivaks neuroloogiks, veel kuni hilis-1890-ndate aastateni, kui ta
lõpuks aktsepteeris ideed olla ainult psühholoog