Põhja sõda
Seetõttu seati
sisse nn koolisundus, ilma lugemise oskusetta ei pääsenud leeri ega saanud ka abielluda.
1739anti Liivimaal välja koolikohustuskorraldus, kõik talulapsed, alates 712 aastani pidid käima koolis või õppima
regulaarselt kodus, käiri pidevalt kontrollimas.
Kool asus tavaliselt taluhoones ja tegutses novembrist aprillini, kui välistöid oli vähem. Õpiti aabitsast, katekismusest ja
lauluraamatust.
1765Liivimaa koolipatent, mida toetas Geroge Browneigasse suuremasse mõisa (alates 5st adramaast), tuli asutatada kool.
Esmakordselt seati nõuded ka koolihoonete, majal peab olema aken, ahi ja korsten.
Mõisnike suhtumine jäi negatiivseks, talupoja koht pidi olema põllul ja selleks ei olnud haridust vaja. Siiski oli talupoegade
lugemisoskus 18.saj. lõpuks umbes 60%. Kirjutada oskasid vähesed. Kõige rohkem oli talurahva kasu liivimaal, kõige vähem
Saaremaal.
18. saj