HALLUTSINATSIOONID
aastast veinikaupmeest, kellel oli esinenud viimased kaks aastat lühikesi ja ootamatuid
vastupandamatud une hoogusid. Kui mees Gelineau vastuvõtule jõudis tekkis tal juba kuni
200 sellist une hoogu päevas. Mõnikord vajus ta unne keset söögikorda, nuga ja kahvel käes.
Tihti peale esinesid enne hoogusi tugevad emotsioonid. Gelineau pidas seda narkolepsia ja
astaasia koosesinemist täiesti uueks.
1928. aastal esitas New Yorgist pärit füsioloog Samuel Brovk põhalikuma ülevaate
narkolepsiast. Kirjeldades 22 aaastast noort meest, kellel esines lisaks ootamatutele
unehoogudele ja katapeksiale ka hoojärgset paralüüsi, mille tagajärjel ei suutnud ta ei liiguda
ega ka rääkida. Peagi sai selgeks, et uneparalüüs ja sellega seotud hallutsinatsioonid pole
kaugeltki midagi ebatavalist ja neid tuleks võtta narkoleptilise sündroomi lahutamatu osana.