"bronhopulmonaarkoes" - 1 õppematerjal

Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid

, 2012). Inhalatsiooniantraksit on ajalooliselt kutsutud villa sorteerijate haiguseks, sest enamik inimnakkuseid tulenes spooride sisse hingamisel kitse karvade töötlemisel. Hetkel ei ole see levinud nakatumise tee, kuid on kõige tõenäolisem võimalus nakatumiseks bioloogilises sõjas. Usutakse, et bakteri nakatumisdoos on madal. Inimeselt-inimesele ülekannet ei esine, sest bakteriaalne paljunemine toimub pigem keskseinandi lümfisõlmedes kui bronhopulmonaarkoes. (Murray et al., 2012). Tüüpiline kutaanne antraks algab nakatumise kohas nahal valutu paapuli tekkega. See progresseerub haavandiks, mida ümbritsevad vesiikulid. Seejärel muutub nekrootiliseks koldeks. (Murray et al., 2012). Seotud süsteemsed sümptomid on tavaliselt kerged ning vigastus paraneb tavaliselt väga aeglaselt pärast kooriku eemaldumist. Haigus progresseerub harvem massiivse lokaalse ödeemi, tokseemia ja bakterieemiaga (Ray et al., 2014).