Laste intubeerimine ja ekstubeerimine
rohekas, valge) ja iseloomu (vahutav, sitke, mädane). Vahutav punakas sekreet, naha tsüanoos,
rindkere esilevõlvus ja selle liikuvuse piiratus võivad viidata lapse üldseisundi halvenemisele
ning pneumotooraksi tekkele. (Wallace 1998).
Intubeeritud lapse eest hoolitsev õde peab teadma, et lastel võib tekkida hapnikravist tüsistusi,
milledest sagedasemateks on bronhe ahendav ning kopse kahjustav haigus ehk
bronhopulmonaalne düsplaasia (BPD) (Tunell 1998). Intubeeritud last hooldades (näit.
aspireerides, intubatsioonitoru sidudes) peab õde jälgima, et intubatsioonitoru oleks õigel
sügavusel. Kui õel tekib kahtlus, et intubatsioonitoru ei ole õigel sügavusel, peab ta sellest
teavitama arsti. Kontrollida saab õde intubatsioonitoru sügavust auskultatoorselt. Hingamiskahin
peab olema mõlemas kopsus ühesugune. Pärast intubatsioonitoru asendi kontrolli on tähtis, et
annaabi.ee 
