INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED
Kopsud on kuhiku kujulised. Üleval asub tipp, alla poole jääb alus. Ülevalt ulatuvad
kopsutipud üle rangluu, altpoolt toetuvad kopsud vahelihasele. Roiete poole jääv kopsude
osa on kumer, sissepoole jääv osa nõgus.
Parem kops jaotub sügavate lõhede varal üla-, kesk- ja alasagaraks. Vasak kops jaguneb
üla- ja alasagaraks. Kopsude sees etendavad kujundavat osa bronhide harud. Bronhid,
kopsus hargnedes moodustavad bronhiaalpuu. Kõige peenemaid bronhiharusid
nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid omakorda hargnevad ja lähevad üle
sombusjuhadeks ehk alveolaarjuhadeks, mis lõpevad piklike umbsete
alveoraalkotikestega. Alveolaarkotikeste seinad on kogu ulatuses alveoolideks
jagunenud. Alveoolide ja neid tiheda võrgustikuna ümbritsevate kopsukapillaaride vahel
toimubki gaasivahetus. Alveoole on kopsude umbes 300 400 miljonit ja nende kogu
pindala võrdub ligikaudu 100 m2- ga.