Kasvajad
(Haagedoorn jt 1996). See on ravitav haigus, kuid tervenemist saavutatakse harva. Oma
käitumise poolest on kopsuvähk heterogeenne ning teda jagatakse vastavalt rakkudele, millest
kasvaja areneb, väikeserakuliseks ja mitteväikeserakuliseks kopsuvähiks. (Labotkin 2004)
Kopsuvähi arenemisel kopsutorude seina katvast epiteelist nimetatakse seda tsentraalseks ehk
hiilusvähiks ning kui kasvaja on alguse saanud kopsualveoolide või bronhiaalharude epiteelist,
siis perifeerseks vähiks (Podar jt 1988). Niisugune jaotus on oluline kui hinnatakse kasvajast
põhjustatud sümptomeid (Lobotkin 2004).
MITTEVÄIKSERAKULINE KOPSUVÄHK
Mitteväikeserakuline kopsuvähk on aegalse kasvuga ja ettearvatava metastaseerimisega ning
moodustab üle 70% kõikidest kopsuvähkidest (Labotkin 2004). Kui kasvaja on eemaldatav, siis
rakendatakse kirurgiline ravi ning kui tegemist on kasvajaga, mida ei ole võimalik kirurgiliselt