Molekulaarbioloogia
vaheline paardumine. Interkalaatorid: etiidium, propiidium, akridiinoranž, proflaviin –
seostuvad lämmastikaluste vahele, DNA konformatsioon muutub, mutatsioonide
sagedus kasvab. Lämmastikaluste analoogid petavad nukleotiide, sünteesivad
ensüümid ära. DNA-sse läheb modifitseeritud lämmastikalus või mõni muu ühend.
Moodsa keemia areng – palju ühendeid, mida tarbitakse on lämmastikalused või
nende derivaadid. Vahel satuvad DNA koostisesse. nt 5-bromouratsiil, mis võib teha
aluspaari G-ga ja sellega tekitada valepaardumise DNA-s.
Tsüklilised aluselised ühendid tekitavad DNA-s ebaregulaarse struktuuri.
Etiidiumbromiid on üks oluline kemikaal, mida kasutatakse DNA värvimiseks. Helendab
DNA-d UV valguses – muudab oranžikaks. Ise kovalentselt ei reageeri, tekitavad
ebaregulaarseid struktuure. DNA kõrgemat järku struktuuri modifitseerimine.
Reparatsiooni käigus toimub DNA lagundamine ja süntees. Osalevad paljud samad