sarvhõbe muutub valguse käed tumedaks. Hiljem selgus, et seda põhjustab hõbekloriidi lagunemisel tekkiv metalliline hõbe. Mida intensiivsem on valgusevoog, seda suuremal määral hõbekloriid laguneb. Veel tundlikuma valguse suhtes on hõbebromiid. Fotomaterjalide valmistamiseks kantakse pimedas filmilindile väga väikeste hõbebromiidikristallide suspensioon zelatiinilahuses. Hõbebromiidi kristallivõres paiknevad järjestikku hõbe-ja bromiidioonid. Säritamisel toimuvad protsesse võib lihtsustatult kujutada järgmiselt. Kui fotoaparaati katik on avatud ning filmile langeb valgus, siis hõbebromiid laguneb. Hõbebromiidi lagunemisaste sõltub valgustamisest: mida eredam on valgus ja mida kauem valgustatakse, seda rohkem kristalle laguneb. Fotografeerimisel tekib väga lühiajaliselt valgustusajast tingituna hõbedat nii vähe, et see ei põhjusta filmi märgatavat
Eelkatsete käigus sain teada, et lahus ei sisalda järgmisi anioone: CO 32-, [Fe(CN)6]3-, CrO42-, [Fe(CN)6]4-, Cr2O72-, SO42-. I- tõestamine Lisasin H2SO4-ga hapestatud lahusele paar tilka tolueeni. Seejärel lisasin tilkhaaval kloorvett. Tolueeni kiht ei muutunud lillakaspunaseks, järelikult ei leidunud lahuses jodiidioone. Br- tõestamine Lisasin H2SO4-ga hapestatud lahusele paar tilka tolueeni. Seejärel lisasin tilkhaaval kloorvett. Tolueeni kiht muutus pruuniks, järelikult on lahuses bromiidioonid. SCN- tõestamine Lisasin lahusele FeCl3. Lahus värvus oranziks. Selleks, et lahuses leiduks SCN--ioone, peab lahus värvuma punaseks. Järelikult puudusid lahuses tiotsüanaatioonid. Cl- tõestamine Lisasin lahusesse AgNO3. Valget AgCl sadet ei tekkinud. Seega puuduvad lahuses kloriidioonid. NO3- tõestamine Lisasin analüüsitavale lahusele FeSO4 lahust. Tekkis sade. Lisasin lahj. H2SO4 kuni sade lahustus. Seejärel lisasin ettevaatlikult mööda katseklaasi seina konts. H 2SO4
3. Lahuse hapestamisel 1M H2SO4-ga : a)kui tekib sültjas sade, siis on SiO3-2; b)kui lahus värvub kollaseks või pruuniks või tekib must sade ning benseeni lisamisel ja loksutamisel värvub benseenikiht roosaks või punakaslillaks, siis on I- koos NO2- või NO3-. Jodiidioonide I- ja bromiidioonide Br- tõestamine. Kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahuse toimel H2SO4 juuresolekul oksüdeeruvad jodiidioonid I- vabaks joodiks I2 ja bromiidioonid Br- vabaks broomiks Br2. 2MnO4- + 10I- + 16H+ 5I2 + 2Mn+2 + 8H2O 2MnO4- + 10Br- + 16H+ 5Br2 + 2Mn+2 + 8H2O Kui lahusele lisada benseeni ja loksutada, siis I- olemasolu korral värvub benseenikiht roosaks või punakaslillaks, Br- olemasolul aga kollaseks või pruunuks. Kui lahus sisaldas I-, siis tekib kõigepealt roosa või punakaslilla värvus.Et kõrvaldada I2 segav mõju Br- määramiseks, tuleb lisada portsjonite kaupa KMnO4 lahust ja energiliselt loksutada.Selle tulemusena I2
annaabi.ee 
