V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Tõtt öelda, nõnda pidigi olema. Kõik
neli olid pooleldi kollastes, pooleldi valgetes riietes ja ainult riide materjal oli igaühel
erinev. Esimene oli riietatud kuld- ja hõbebrokaati, teine siidi, kolmas villasesse, neljas
linasesse riidesse. Esimesel oli paremas käes mõõk, teisel kaks kuldvõtit, kolmandal kaal,
neljandal labidas. Et aidata laisalt mõtlejaid, kes nende atribuutide selgusest hoolimata ei
suutnud nende mõtet mõista, võis lugeda suuri musti väljaõmmeldud tähti: brokaatriide
alumiselt äärelt -- minu nimi on Aadel; siidriidelt -- minu nimi on Vaimulik Seisus; villaselt
-- minu nimi on Kaubandus; linase riide alt äärelt -- minu nimi on Põllutöö. Kahe
meesallegooria sugu oli igale nupukamale vaatlejale selge nende lähemaist riideist ja
1
3
teravatipulistest peakatteist, kahe nais-allegooria riided aga olid pikemad ja peas kandsid
nad naiste tanukesi.
Oleks vaja olnud küllalt pahatahtlikkust, et mitte aru saada proloogi luulelise sisu kaudu,