A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Aknaeesriided
olid poolsuletud ja lasksid sisse ainult natuke salapärast valgust, mis on nii
kohane vagadeks mõtisklusteks. Kõik ilmalikud esemed, mis võiksid silma paista ühe
noormehe tuppa astudes, ja eriti veel siis, kui see noormees on musketär, olid kadunud
otsekui imeväel, ja kahtlemata hirmust, et nende esemete nägemine võiks tema isanda
mõtteid maisesse maailma tagasi viia, oli Bazin.ära peitnud mõõga, püstolid, sulega
kübara, samuti iga liiki brodeeringud ja pitsid.
Kõige selle asemel arvas d'Artagnan ühes pimedas nurgas märkavat seina löödud
naela otsas rippuvat piitsa.
Kära peale, mida d'Artagnan tegi ust avades, tõstis Aramis pea ja tundis ära oma
sõbra. Noormehe suureks üllatuseks ei näinud aga tema ilmumine musketärile kuigi suurt
mõju avaldavat, -- niivõrd viibis tema vaim eemal selle maailma asjadest.
«Tere päevast, armas d'Artagnan,» ütles Aramis, «uskuge, ma olen rõõmus teid
nähes.»
282