India ajalugu
aga nii hindud kui ka moslemid. Padrunitropp tuli ära hammustada, moslemid aga ei
võinud suhu võtta searasva, hindud jälle veiserasva. Mäss algas 1857. aastal bengali
sipoidide üksustes, kus oli suhteliselt vähe inglise ohvitsere ja nõrk distsipliin. Sealt
kandusid rahutused teistesse Põhja-India piirkondadesse. Mässuga ühinesid padišahh
Bahadur II ja mitmete vürstiriikide valitsejasoo esindajad. Enamik vürste, kel oli
liiduleping Ida-India Kompaniiga ekh siis brittiega, jäi mässust eemale. Inglaste sõjaline
ülekaal, eriti suurtükiväes, pääses peagi maksvusele. Mässukolded likvideeriti, mässajate
juhid said surma, põgenesid maalt või hukati. Rahuleping sõlmiti 8. mail 1858. Kuid
peale rahulepingutki käisid verised lahingud. 1859.a. oli rahu taastatud.
Sipoidide mässul olid tõsised tagajärjed. Lõppes Moguli riigi eksisteerimine, viimane
valitseja saadeti Birmasse asumisele, kus ta peagi suri. Lõppes ka Inglise Ida-India