Üldine Teatriajalugu I
Sisuliselt oli tal õigus. Ta oli klassitsist, erinevalt Corneille'st, ta ei oskanud puhtalt kirjutatada
klassitsistlikku näidendit. Racine kirjutas eksimatu süzee loomise meetodi ta loob kõik oma
näidendid üles sisekonfliktil. Et lahti kerida sisekonflikti pole vaja palju aega ega ruumi. Sellele
vaatamata astub Racine Corneille' vastu tragöödiaga ,,Britannicus", kes oli keiser Nero
kasuvend sama isa, erinev ema. Britannicusel samuti õigus pretendeerida troonile, Nero ja
tema ema mürgitasid Britannicuse ära. Tunde ja kohuse konflikt Corneille'il, Racinel aga puudub
kohusetunne, järelikult ei saa olla kohuse konflikti. Ta uuris Machiavelli ,,Valistejat", mille
võtmes ongi kirjutatud ,,Britannicus". Racine vaatab siin võimuiha kui ühte armuiha liiki. Ta ei
olnud ühiskonna kriitik. Ülistas ülimat machiavellismi, jälgis pidevalt seda konjuktuuri. Kui ta