Soome
ja ida-Soomes karjalased. Edaspidise arengu käigus laienes nimetus Soome kogu
teritooriumile.
18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Venemaa Keisririigi poolt.
1743. aasta Abo rahulepingu järgi loovutas Rootsi Venemaa Keisririigile osa kagu-Soome
territooriumist (hilisem Viiburi kubermang.
1807. aastal Venemaa keisri Aleksander I ja Prantsuse keisri Napoleon I vahel sõlmitud
Tilsiti rahuga lepingu alusel nõuti Rootsilt ühinemist Britanniavastase
kontinentaalblokaadiga, peale millest keeldumist alustas Venemaa Vene-Rootsi sõda, mille
tulemusena aastail 1808-1809 vallutas Venemaa Keisririik ülejäänud Soome territooriumi,
Rootsis kukutati kuningas Gustav IV Adolf ja sõja kaotanud Rootsi loobus viimasest
Soome territooriumist.
29. märtsil 1809.a. loodi nüüd juba pärast kõigi Soome alade vallutamist Vene keisri
Aleksander I poolt autonoomne Soome Suurvürstiriik Venemaa Keisririigi koosseisus,
millele liideti 1811