Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
Järgnev lõik on eriti klahvpillimängijatele ja teadlastele: 19. sajandi esimeste aastakümnete
klaverivirtuoosid (Johann Nepomuk Hummel, Friedrich Kalkbrenner, Ignaz Moscheles) eelistasid kerge
klahvikäiguga viini klavereid, mis võimaldasid nüansseeritud kõla, täpset artikulatsiooni, teravamaid
kontraste ja kiirete passaazide hõlpsamat mängimist. Klaverimängu stiili, mis sisaldas neid komponente, on
nimetatud "briljantseks stiiliks" (särav, hiilgav, pärlendav). Selle suuna esindajate mängule oli iseloomulik
perfektne tehnika, kiirete tempode eelistamine ja ka elegantne graatsia. Viini klaver oma väikese kõlajõu
tõttu siiski ei rahuldanud pianistide vajadusi, instrumendi helitugevus jäi suurtes kontserdisaalides nõrgaks.
1820. aastatel said juhtivateks klaverifirmadeks Erard ja Pleyel Pariisis, kusjuures Erard võttis aluseks just
suurema kõlajõuga inglise tüüpi klaveri. Alates 1830
annaabi.ee 
