Versaille loss
kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna
tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale
sõrmeloputustopsi ulatada või aidata sukki jalga tõmmata.
Elu uhkes Versailles’s oli väga kirev. Tihti toimusid seal peod, ballid ja
teatrietendused, kuhu olid kutsutud kallite rõivastega mehed, keda kaunistasid
veel suled ning naised, kes kantsid kõrgeid soenguid, mida kaunistasid
kalliskivid või briljantniidid. Kõige selle suursuguse kauniduse taga pesitses aga
suurel hulgal räpakust, sest kõrgseltskond pesi ennast harva. Kasutati ohtralt
lõhnaõlisid, nägu puuderdati ja pika elevandiluust kepikesega sügati pead, et
häirida sinna tulnud täide elu. Kõik see põhjustas Versaille lossi halva aroomiga
õhku.
Versaille oli tol ajal Prantsusmaa keskpunkt. Õukond ja selle elu andis tooni
terves Euroopas. Suhtlemiskeeleks kujunes prantsuse keel, moemaailmas hakkas