näitel) 4. Ius commune allikad: a. Õiguse allika mõiste. b. nende ajalooline kujunemine (sugukonnaõigus, lokaalõigus, kodifikatsioonid, loomuõiguskoolkond, ajalooline koolkond) c. kehtiva õiguse allikad d. ,,rahvusliku õiguskorra püramiid". KIRJANDUS: 1. Ainekavas näidatud soovituslikud materjalid. 2. Comparative Juridical Review. Vol 30, 1993. (Vt Smith, R. Artikkel) 3. David, R., Brierley, J.E.C. Major Legal Systems in the World Today. London 1985, pp 1-79; 81-154. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a väljaanne). 4. Glendon, M.A. jt. Comparative Legal Traditions. 1994. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES, SOBIB KA 1985.a väljaanne), pp 1-41; 44- 191; pp 192-276. 5. Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Toim. H. Pisuke. Tln. 2000, lk 27-53. 6. Kohtud Eestis: minevikus ja tänapäeval. Koost. H. Schneider. Trt 1994, lk 7-46. 7
3 1.2 Islami karistusõigus Islami karistusõiguslikke suhteid reguleerivaid sätteid nimetatakse ukubat (karistus). Ukubat on šariaadi üks osa, mis moodustabki karistusõiguse üldosa, mis sisaldab üksikuid eriosa sätteid ning rakendussätteid.4 1 H. Kivi. Islami õiguse mõjust tänases maailmas. Magistritöö. Juhendaja: dr iur Silvia Kaugia. Tartu: Tartu Ülikooli Õigusteaduskond, 2015, lk 4. 2 A. Schimmel. Islam. Tallinn: Avita 2003, lk 62-63. 3 R. David, J.E.C Brierley. Major Legal Systems in the World. London 1985, lk 455 – 483. 4 C. Schirrmacher. Basic features of Islamic criminal law. Arvutivõrgus: https://www.islaminstitut.de/en/Viewarticle.89+M5606a3c7214.0.html (16.04.2019). 4 Šariaadi kohaselt on seaduse rikkumise eest karistuseks kehtestatud väga karmid sanktsioonid. Paljud karistused on kontekstivälised, vähesel määral kohaldatud või nende määramiseks on
annaabi.ee 
