Jaan Pühvel "Võrdlev mütoloogia", Vana Kreeka lühikokkuvõte
vähemalt antikvaarseid allikaid. Mükeene savitahvlid umbes 1200 e.m.a on proosalised arvetekstid,
mis juhuslikult edastavad ka jumalate nimesid kui andami saajaid. Eepos on põhiliselt ilmaliku
laadi, tegevuse üle rippuv jumaluse dekoor on juba veidi ooperlik ja peegeldab sõdalaste
vaimulaadi. Homerose poeemides leiame seevastu tumedaid ja kaudseid müüdivihjeid, kus näiteks
jumalad püüdsid Zeusi aheldada, mis kukkus läbi kuna Thetis korraldas ihukaitsjaks sajakäelise
Briareose või siis kuidas Otos ja Ephialtes sulgesid Arese 13 kuuks pronksnõusse, kust napilt tänu
Hermese õigeaegsele sekkumisele pääses jne. Selliste juttude kultuslik ja müüdiline sisu on tihti
lootusetult tume. Meie kultuuris juurdunud Kreeka müüdid on algallikast mitmekordselt
vöörandatud: vanade kreeklaste sünteetiline novaatorlus ja hiljem mütograafide süstemaatilise
töötlemise läbi.
annaabi.ee 
