Kliiniline psühholoogia
seisundeid (anesteesiat, halvatust, pimedust, kurtust, krambihooge ja mälulünki) ja pidas
neid somatogeenseteks. Ühel ilusal päeval aga hüpnotiseerisid tema üliõpilased terve naise,
sugereerisid talle hüsteeria sümptomid ning näitasid professorile kui patsienti. Selmet
karistada vembumehi, muutis dr. Charcot oma teooriat. Üks tema õpilasi - Pierre Janet
(1859-1947) jätkas hüsteeria psühholoogilise teooria arendamist. Hüsteeria uurijatest ei saa
nimetamata jätta Josef Breuerit (1842-1925). Tema patsient Anna O., tolle edukas ravi
hüpnoosis “ärareageerimise” abil e. katarsise meetodil ning koos S.Freudiga kirjutatud
raamat “Studien über Hysterie” (1895) on hüsteeria, sellega ka neurooside, sellega ka
vaimsete häirete psühholoogilise teooria ja ravi nurgakivi.
8